Kuidas kaitsta end liigse päikese eest / Arvustus: Biosolis päevituspiim lastele.

  Suvi läheneb ja päikese eest kaitsmise küsimus on juba päevakorda tulnud. Lapsevanemana peab otsustama lisaks kuidas kaitsta oma lapsi kõige turvalisemal moel. Kõige ohutum muidugi on katta keha riietega ja kanda mütsi või kübarat, aga see ei pruugi ikka piisav olla.

 Esiteks räägiks natuke UV kiirtest üleüldiselt:
  • UVB - suurtes kogustes nahale ohtlik, mõjub ülemistesse nahakihtidesse. Üledoos - naha punetus, põletus, paksenemine, naha enneaegne vananemine, nahavähk, naha infektsioonide tekkimine. UVB aktiviseerib melanotsüütrakke ja osaleb D-vitamiini sünteesis.
  • UVA - tungib sügavamale nahakihtidesse, läbib aknaklaasi, kergemad riided ja mütsid. UVA tulemusel tekib melaniin, osaleb pigmendi tekkimisel, põhjustab naha enneaegset vananemist, ja punetust ning võib põhjustada nahavähki.
  • UVC - ei jõua maapinnani, jääb atmosfääri, seega inimest ei mõjuta.

UVK positiivsed mõjud:
  • D3 vitamiini süntees, mis reguleerib Ca ja Mg imendumist ja kasutamist meie kehas
  • nahk muutub pruuniks, naha vereringe paraneb, naha jume paraneb
  • immuunsüsteem tugevneb
  • nahahaigused (psoriaas, ekseemid, akne) ja nahaprobleemid (rasune nahk) võivad taanduda suveperioodil
  • küüned ja juuksed kasvavad kiiremini
  • hemoglobiini moodustumine paraneb
  • vereringe paraneb 
  • ainevahetus kiireneb
  • antibakteriaalne mõju
UVK negatiivsed mõjud: 
  • naha kuivamine ja paksenemine
  • naha enneaegne vananemine - fotovananemine
  • nahavähi risk
  • pigmendihäirete tekkimine 
  • fotodermatiidid - nahahaigused, mis tekivad UVA ja UVB kiirguse tõttu.
  • päikesevalgus sageli raskendab rosaatseat.
  • Berloque dermatitis - tekib kaelale, kui päevitamise eelselt või ajal lastakse nahale parfüümi, mis sisaldavad tsitrusõli, bergamoti õli, alkoholi ühendeid.
Melaniini ülesandeks on naha ja selle all asetsevate kudede kaitse UVK eest. Põhjamaalaste nahk pole loodud geneetiliselt aastaringselt kaitsma end päikese eest. Melaniini hulga suurenemine ei ole piisav kaitse meie nahale. Pigmendirakud võivad hakata pideva koormuse all valesti käituma, halvimal juhul tekib geneetiline kahjustus rakkudes. Keha hakkab tootma vigaseid rakke ning areneb välja melanoom. 
  
  Kuidas päevitada õigesti?
  • Soovitatakse alustada järk-järgult ehk mõnest minutist esimestel päevadel.
  • Nahale aitab kaitsevõimet lisada näiteks beetakaroteeni kuur. 
  • Kaitseks peaks kasutama päikesekaitsekreemi (keemilist tuleb peale kanda 30 min enne päikese kätte minekut) ja ei tohi unustada kreemi mõne aja pärast uuesti peale kanda, eriti higistamise korral ja peale ujumist.  
  • Solaariumi ja päikest ei tohi ühel ja samal päeval kasutada.
  • Joo piisavalt vett. 
  • Liigu päikese käes, ära lama. Päikese käes lamaja saab 4 korda suurema koguse UV kiirgust, kui päikese käes seisja.
  • Soovitatav päevitada peale 16.00. UVK kõige kõrgem kell 11-15.
  • Vesi nahal suurendab UVK  toimet.
  • Varjus saab ka päikest, umbes 50% päikesekiirgusest.
  Muidugi tasub veel silmas pidada, et kõik inimesed on erinevad ning tuleb lähtuda oma naha seisundist ja taluvusest. Põletus- ja päevitussoodumusel põhinev nahatüüpide klassifikatsioon:



  Päikesekaitsekreemide osas on levinud erinevaid jutte. Neid soovitatakse kasutada, kuid on uskumusi, et just kreemid tekitavad vähki, takistavad D-vitamiini sünteesi ja on üleüldse kahjulikud. Õnneks see päris nii ikka ei ole. Päikesekaitsekreeme on erinevaid ja jagunevad järgmiselt:
  1. Füüsikalised - ei imendu nahka, ei absorbeeri päikesekiirgust, vaid reflekteerivad ja hajutavad seda. Sisaldavad tsinkoksiidi ja/või titaandioksiidi. Allergiate oht on neil minimaalne. Miinuseks peetakse, et jätab valge kihi nahale. 
  2. Keemilised - imenduvad nahka. Sisaldavad kemikaale, mis absorbeerivad UV kiiri. Kuna nad imenduvad nahka, siis on võimalik, et imenduvad ka vereringesse. Kosmeetiliselt on need aktsepteeritavamad, kuna ei jäta valget kihti nahale.
  Füüsikalisi kreeme soovitatakse kasutada beebidel ja lastel just seetõttu, et need ei imendu nahka. Lisaks on neil kaitsespekter laiem kui keemilistel, ehk kaitsevad efektiivselt nii UVA kui ka UVB eest. Kosmeetiliselt tähendab mitte imendumine muidugi seda, et kreem jätab nahale kihi, mis tuleb hiljem hoolikalt maha pesta. Viimasel ajal kasutatakse kreemides ka nende mineraalide nanoosakesi, ehk need on palju pisemad. Nii levituvad kreemid nahal paremini ja ei jäta silmnähtavat valget kihti. Paraku nende ohutuses ei saa kindel olla. Võimalik, et need väiksemad osakesed saavad nahka imenduda mingil määral ning need on UVA suhtes vähem efektiivsed. Samas on kindlasti ohutum kasutada seda teist varianti kui vältida kreemi piisavalt tihti pealemäärimist selle valge kihi ja ebamugavuse tõttu.
  Füüsikalisi kreeme välditakse veel seetõttu, et kui kiired ei jõua nahka siis ei sünteesi keha D-vitamiini. Nii ta on. Samas pole D-vitamiini sünteesiks vaja üldse pikka aega olla päikese käes. Näiteks on Minisun lehel kirjas järgmiselt: Suveajal saab piisava koguse D-vitamiini, kui viibida päikese käes 2–3 korda nädalas 20–30 minutit kella 10.00 ja 14.00 vahel ja lasta päikesel mõjuda vähemalt 40% kehast. Seega kui olla mõned päevad nädalas paarkümmend minutit ilma kaitsekreemita, siis saab D-vitamiini ilusti kätte ja selle ajaga üldjuhul ei tohiks nahk ära ka põleda.
   Keemilisi kreeme eelistavad need, kes soovivad päevituda. Lisaks on nad mugavamad, kuna ei jäta nahale mingit kihti. Levinud on infot, et koostises olevad keemilised ained võivad vähki tekitada. Keemiliste kreemidega on suurem oht naha ärritusteks ja allergiateks. Samas saab nahavähki seostada pigem sellega, et inimesed julgevad päikese käes liiga kaua olla ja kreemis olevad ained terve aeg neelavad UV kiiri.

SPF- mida suurem faktor, seda tugevam kaitse. Annab infot, kui palju võib pikendada päikesevõtmise aega, ilma et nahk ära põleks.Et saada piisavalt kaitset peaks valima kreemi, millel on SPF vähemalt 15.

   Alternatiivina päikesekaitsekreemidele on viimasel ajal populaarne kasutada looduslikke õlisid, millel on looduse poolt omane SPF. Mõte on ju hea, aga nende SPF on siiski päris madal ja kaitset annavad nad põhiliselt UVB kiirte eest. Palju leiab internetist infot, et vaarikaseemne õlil on SPF 25-50 ringis, kuid seda ei tasu uskuda enne kui on teaduslikult tõestatud. Sama on porgandiõliga, millele on omistatud SPF 40 ringis, kuna seda sisaldavatel toodetel on see nii kõrge. Ülejäänud looduslikel õlidel on SPF 1-10 ringis. Päikesekaitsekreemides mineraalidega koos on need õlid aga kindlasti väga kasulikud. Internetist leiab veel soovitusi, et segades füüsikalist kaitsekreemi taimse õliga on kreemi lihtsam peale kanda ja ei jää seda nähtavat valkjat kihti.

Näited õlidest, millel jääb SPF vahemikku 1-10:

  • jojoba õli 
  • seesamiseemneõli 
  • kookosõli 
  • viinamarjaseemneõli 
  • oliiviõli 
  • nisuiduõli
  • riitsinusõli 
  • sheavõi 
  • avokaadoõli 
  • makadaamiapähkliõli
  • kanepiseemneõli



  Mina isiklikult eriti ei päevitu, põletus tuleb väga kergelt. Lisaks minu välimuse ja riietumise stiili juurde sobibki hele nahk väga hästi, seega mu eesmärk pole päevituda. Ma üritan vältida päikese käes olemist 11-15 ajal, kuid alati pole see võimalik ning aias tööd tehes olen sunnitud päikese käes viibima. Kreemi valides polnud mul probleemi, et peaks lastega erinevaid asju kasutama. Ma oleks iseendale niisama ka füüsikalise kaitsekreemi valinud. Kreemi valikul vaatasin, et sisaldaks looduslikke õlisid ja mineraale. Kuna mul kreemiga oli päris kiire ja kõige lähemal oli Rocca al Mares asuv Biomarket, siis ostsin päikesekaitsekreemi sealt. Apteegi valik mind eriti ei sümpatiseerinud seekord.



Biosolis Päevituspiim lastele SPF 50, UVA/UVB kaitsega 100ml Hind oli umbes 24 eurot.
Tootekirjeldus: Eriti tugeva päikesekaitsega, niisutav ja looduslik päevituspiim taimede ja mineraalide baasil, kus ei ole kasutatud nanoosakesi. Päevituspiim on sobilik kõikidele nahatüüpidele. Toode on veekindel kuid siiski on soovitav seda uuesti peale kanda pärast vees viibimist.  Enne kasutamist hoolikalt loksutada!
INCI: Dicaprylyl Carbonate ,Aloe Barbadensis gel * ,Titanium Dioxide, Zinc Oxide, Coconut Alkanes, Polyglyceryl-2 Dipolyhydroxystearate, Propanediol, Pongamia Glabra (Karanja) Seed Oil, Polyglyceryl-3 Diisostearate, Polyhydroxystearic Acid, Stearic Acid, Aluminum hydroxyde, Sodium Chloride, Brassica Campestris ( Rapeseed ) Oil *, Daucus Carota Sativa(Carrot)Root Extract*/ Helianthus Annuus (Sunflower)Seed Oil,* Coco-Caprylate/Caprate, Stearic Acid , Alumina , Potassium Sorbate, Sodium Benzoate, Parfum, Lactic Acid, Tocopherol.

Taimsed õlid/ Ürdid:

  • aaloe - leevendab nahaärritusi, rahustab päikesepõlenud nahka, niisutab, aktiviseerib naha toiminguid, parandab rakkude paljunemist, pidurdab vananemisprotsessi.
  • karanja õli - niisutav, antiseptiline, aitab haavade paranemisele kaasa.
  • rapsiõli - niisutav, antioksüdant.
  • porgandiõli - parandab naha mikrovereringet, vähendab naha hüperkeratoosi, vähendab naha ketendust, aeglustab vananemist (eriti sobib lõtvunud nahale), antioksüdant, pehmendab nahka ja kaitseb liigse kuivamise eest, annab hea jume. 
  • päevalilleseemneõli - aktiviseerib naha toiminguid, pehmendab nahka.



   Kreem on Ecocert sertifikaadiga. Kui uurida erinevaid päikesekaitsekreeme, siis Biosolise oma on üks vähestest, mis sisaldab nii tsinkoksiidi kui ka titaandioksiidi. Tekstuurilt on ta päris kreemjas, kuid mitte liiga rasvane. Algul teeb naha tõesti väga valgeks, aga lõpuks levitub ta nahale üpris hästi ja on suht vähe märgatav. Samas võib see olla ka sellest, et mul on lihtsalt nii hele nahk.





Seesamiõli 500ml Hind oli umbes 8-9 eurot. (Emile Noel)
Seesamiseemneõlil on eri andmete järgi SPF 2-4 ringis. Selle õli valisin, et kasutada teda kui päike pole kuigi intensiivne. Ehk siis kasutamiseks hommiku poole ja õhtul peale 16.00.  Muidugi oleneb ka ilmast. Kui on lauspäike siis kriitilistele piirkondadele (nägu, õlad, selg) määrin ikka kaitsekreemi.



Seesamiseemneõli mõju:

  • antioksüdant
  • absorbeerib UV kiirgust
  • kaitseb nahka
  • pehmendab nahka ja parandab elastsust
  • aitab kaasa naha uuenemisele 
  Nagu näha siis seesamiseemneõlil on muidu palju häid omadusi, seega ta sobib ka niisama kasutamiseks. Teistel taimeõlidel on küll suurem SPF, aga minu argumendid seesamiõli kasuks otsustamisel oli väga hea imendumine, eriti võrreldes teiste taimsete õlidega. Ta ei jäta nahka rasvaseks ja ligaseks, Nahk on pärast niisutatud ja väga mõnus. Teine argument oli komedogeensus - seesamiseemneõlil see päris null pole, aga 2 5st on päris okei (5 on väga komedogeenne). 


Sheavõi 140g Hind oli umbes 13-14 eurot. (Emma Noel)
Selle valisin ma päevitusjärgseks tooteks. Aaloe on muidu väga hea rahustaja, aga ma tahtsin midagi toitvamat ja rasvasemat. Teda kulub väga vähe ning käte vahel soojendades muutub õli taoliseks. Sheavõi on suht lõhnatu ning ta ei tekita allergiaid. Selle firma sheavõi on Bio sertifikaadiga. 



Mõju:
  • aktiviseerib naha toiminguid
  • parandab UVK poolt kahjustatud nahka
  • elustab vananevat nahka
  • kaitseb ilmastiku ärrituste eest
  • niisutab nahka
  • hoiab ära põletike tekke
Sheavõi on pikka aega olnud mu lemmik, kuna ta ei tekita absoluutselt komedoone ( komedogeensuse aste on 0 5st). Ideaalne neile, kellel on kalduvus aknele, aga tahavad niisutust.


  Seda kolmikut olen nüüdseks üle nädala aja kasutanud. Aias toimetades paistab päike alati ilusti peale, kuid põletust pole tekkinud. Loodan, et edaspidi ka alt ei vea. Lastele sobib päikesekaitsekreem hästi ja ei mingit ärritust. Neile panen kreemi kui otsene päike on vältimatu (riietega päris kõike katta ei saa), ehk kui nad on veerand tundi õues olnud ja ei kavatse veel tuppa minna. Füüsikalise kreemi toime õnneks on kohene. Õhtul tuleb siis kindlasti kõik ilusti maha pesta.

  Sai nüüd päris pikk jutt, aga loodan, et oli kasulik! Kuidas teie end liigse päikese eest kaitsete? 

Kommentaarid

Populaarsed postitused