LOODUSKOSMEETIKA - mis see on ja kuidas ära tunda?


 Hiljuti oli mul au läbi viia looduskosmeetika teemal vestlusõhtut Vigri kohvikus ja teen siia väikese kokkuvõtte teemadest, mis said seal läbi võetud.
 Alustan sellest, et mis on looduskosmeetika. Sellist mõistet tegelikult seaduses ei paistagi olevat ehk mõiste "looduskosmeetika" pole mitte kuidagi õiguslikult reguleeritud ega kaitstud. Looduskosmeetikaks võib nimetada ka toodet, milles on ainult 1% looduslikku päritolu aineid, mis on ikka üsna kurb. Ettevõtted on kasutanud erinevaid müügirikke inimeste eksitamiseks, sest koostist uurivad vaid vähesed. Näiteks panevad pakendile, et ei sisalda parabeene või mineraalõlisid, aga sees võivad olla siis isegi hullemad aseained. Looduskosmeetikast peab kindlasti eristama ka orgaanilist ja mahekosmeetikat, sest looduslikud ained ei pruugi samuti alati puhtad olla. Taimi ju tihti pritsitakse erinevate kemikaalidega, aga orgaanilises kosmeetikas saab sellist asja vältida. Muidugi on teine lugu looduskosmeetikaga, kus on põhilisteks koostisosadeks mineraalsed ained. Näiteks savi ei saa otseselt mahepõllunduslikult kasvatada ja seega ei saa sellist toodet orgaaniliseks nimetada. Üldiselt võiks siiski looduskosmeetikaks nimetada toodet, mis sisaldab vähemalt 95% looduslikke aineid ning samuti mõtlen mina selles postituses looduskosmeetika all sellise protsendiga tooteid, mitte alates 1%.
 Kõiges selles orienteerumiseks on väga abiks erinevad sertifikaadid:

NATRUE

 Standard Euroopast, mis algatati saksa orgaanilise kosmeetika tootjate poolt.
1.aste: nõuab, et koostisosad oleksid looduslikud ja ei pea olema orgaanilisest põllumajandusest. 
2.aste: Vähemalt 70% looduslikest koostisosadest peab olema  orgaaniliselt toodetud ja/või olema kontrollitud metsikust loodusest korjatud koostisosad. 
3.aste: Vähemalt 95% looduslikest koostisosades peab pärinema orgaanilisest põllumajandusest ja/või olema kontrollitud metsikust loodusest korjatud koostisosad.

ECOCERT 


 Vähemalt 95% looduslikku päritolu aineid. Kuni 5% võib olla sünteetilisi, mis on Ecocerti poolt lubatud. Ecocert ei luba toodetesse: loomseid aineid (v.a. Loomulikul teel saadavad ehk näiteks piim ja mesi), GMO, parabeenid, fenoksüetanool, nanoosakesed, silikoonid, PEG, sünteetilised lõhna- ja värvained jt)

Natural Cosmetic – vähemalt 50% taimset päritolu aineid, vähemalt 5% orgaaniline.
Organic Cosmetic – vähemalt 95% taimset päritolu aineid ja vähemalt 10% orgaaniline.

SOIL ASSOCIATION


Lubab osasid sünteetilisi säilitusaineid (näiteks fenoksüetanool isegi orgaanilises). Lisaks lubab Cocamidopropyl Betaine. Keelab sulfaate ja hüdrogeenitud aineid.
Organic – vähemalt 95% orgaaniline
Made with organic – vähemalt 70% orgaaniline

COSMEBIO
 Standard, mis on Ecocertiga sarnane ja tihti esineb sellega koos. Nõuab vähemalt 95% looduslikke koostisaineid ja välistab sünteetilisi lõhna- ja värvaineid, sünteetilisi säilitusaineid, GMO ja mineraalõlisid.

BDIH
 Saksamaal väljastatav sertifikaat – orgaaniline seal kus võimalik, toormaterjalide kasvatamise ja kogumise käigus ei tohi loodust kahjustada ning eriliselt tuleb jälgida ohustatud liikide heaolu säilimist, võimalikult vähe keemilisi protsesse, loomsetest ainult loomulikud saadused, ei luba loomadel testida ja tooteid kiiritada. Ei luba värvaineid, silikoone, mineraalõlisid, sünteetilisi lõhnaaineid, lubatud on ainult looduslikud või looduslikele sarnased säilitusained. 




ICEA
Itaalia. Keskkondliku ja eetilise sertifikatsiooni asutus. Ei tohi sisaldada GMO, naftasaadusi, tehislikke lõhna- ja värvaineid.









COSMOS – BDIH, Soil Association, Cosmebio, Ecocert, ICEA – COSmetics Organic and natural Standard
COSMOS ORGANIC - 
  1. Füüsiliselt töödeldud põllumajanduslikud saadused - vähemalt 95% orgaanilised ja on olemas nimekiri ainetest, mis peavad olema orgaanilised. Lubatud on ainult lihtsamad füüsilised protsessid (sarnased toidule). 
  2. Keemiliselt töödeldud põllumajanduslikud saadused - valmistatud põllumajanduslikest toorainetest ja puhta tootmisprotsessi abil, mis järgib "rohelise keemia" põhimõtteid. Samuti on nimekiri koostisainetest, mis peavad olema orgaanilised.
  3. Vesi - elutähtis ja üks põhilistest komponentidest, kvaliteet on väga oluline.
  4. Mineraalsed koostisained - peavad olema puhtad ja tuleb järgida mitmesuguseid keskkonnaalaseid eeskirju nende kasutamisel ja edasisel töötlemisel.
  5. Muud ained - väga piiratud kategooria. Osad koostisained on hädavajalikud toote säilimiseks (peavad olema lihtsad ja avaldama minimaalset mõju).
COSMOS NATURAL – vastab kõikidele nõuetele välja arvatud minimaalne orgaaniliste ainete protsent.


 Sertifikaate on veel palju, aga tundsin vajadust ära mainida põhilisemad, sest muidu läheks nimekiri väga pikaks. Eelpool olev pilt on siis näitamaks, et sertifikaadi all on alati kirjas kas tegemist loodusliku või orgaanilise tootega ja neil on ikka erinevus.
Tihti leiab toodetelt veel erinevaid märgiseid: 

Luigemärk - keskkonnamärk, mis ütleb ei ärritavatele säilitusainetele, parabeenidele, lõhnaainetele lastele mõeldud kosmeetikas, EU nimekirjas olevate endokriinsüsteemi mõjutavatele ainetele ning selle märgisega laienevad nõudmised toote mõju osas keskkonnale (näiteks mikroplastide puudumine) ja pakendile.
Eesti Allergialiidu märgis – aitab allergikutel tooteid valida. Tooted, mis on ohutud, usaldusväärsed, ei sisalda lõhnaaineid või üldisi ärritavaid või ülitundlikkust tekitavaid aineid ja aitavad vähendada siseõhu saasteainete sisaldust ning millised sobivad tundliku nahaga inimestele või kes põevad allergiahaigusi.

 Need märgised samas ei tähenda, et kosmeetika on looduslik. Seal võivad olla näiteks sulfaadid ja propüleenglükool. 

Fair trade - Õiglase kaubanduse märgis, millest on väga palju infot aadressil http://www.fairtrade.ee/

Cruelty free ehk julmusevaba - annab mõista, et toodet pole testitud loomadel ja ettevõte ei toeta seda tegevust mitte kuidagi. Järjest enam disainitakse omale logosid, aga on siiski kolm kõige usaldusväärsemat sertifikaati: rahvusvaheline Leaping bunny, PETA Caring Consumer ja CCF jänes ehk Choose Cruelty Free. 

PETA on lisaks teinud uued logod, millega on lihtne eristada ka veganitele sobivat kosmeetikat: 


 Samas ainuüksi sertifikaatidest ei tasu samuti lähtuda, sest kõik ettevõtted neid endale ei taotle. Näiteks eestimaised tootjad - kui turg on väike, siis pole mõtet üüratut raha sinna panustada, sest Eesti loodus on üks puhtamaid ja siit saab head toorainet. Lisaks, kui ettevõtja investeerib sertifikaatidesse, siis see peab ju kuskilt tagasi tulema ning see tähendaks toodetel hinnatõusu. 
Kuidas siis eristada ilma sertifikaatideta looduslikke tooteid sünteetilistest või siis nendest kus ongi ainult 1% looduslikke aineid? Kõige kindlam viis on koostise lugemine ja algul võib see väga ehmatav olla, aga samas see läheb ajaga palju lihtsamaks. Esialgu võib lähtuda sellest, et mida rohkem on ladinakeelseid nimetusi, seda rohkem on seal looduslikke aineid. Samas ei tasu kohe mõelda, et keerulised nimed on kohe sünteetilised ained ja nagu eelpool oli kirjas, siis orgaanilised tooted võivad sisaldada kuni 5% sünteetilisi aineid.

Koostise lugemisel ja selle mõistmisel on väga abiks selline koht nagu http://www.ewg.org/skindeep/

Ained, mida võiks vältida kosmeetikas: 
  • Mineraalõlid – paraffinum liquidum, vaselin, petrolatum, ozokerite, cera microcristallina, hydrogenated polyisobutene, cyclomethicone – takistavad naha loomulikke funktsioone, ei imendu nahka ehk jäävad pinnale kilena. 
  • Parabeenid – allergilised reaktsioonid, lööbed. Seos rinnavähiga, sest parabeenid jäljendavad östrogeeni käitumist.
  • Sulfaadid – sodium laureth sulfate, sodium lauryl sulfate - Ärritab nahka/silmi/hingamisteid
  • Propüleenglükool – propylene glycol – võib nahast läbi tungides nõrgendada valkude ja rakkude struktuuri. Üks sagedasemaid allergeene. On viidatud ka kesknärvisüsteemi häiretele. 
  • Ftalaadid – phtalates – (küünelakid, lõhnad) On leitud seoseid viljatusprobleemidega ning rasedusaegsete tüsistustega. Ftalaadid mõjutavad hormoonide käitumist. 
  • Triklosaan – triclosan, 5-chloro-2-(2,4-dichlorophenoxy)-phenol – (hambapastad, deodorandid, pesuvahendid) Jääb pidama rasvkudedesse ega lagune. Võivad tekkida dioksiinid, mis põhjustavad vähki. Pideva tarbimise puhul on oht normaalse mikrofloora häirumiseks. 
  • BHT – E321, butylated hydroxytoluene (päikesekaitsekreemid, huulepulgad, näokreemid, dekoratiivkosmeetika) Tugev allergeen ja seostatakse kesknärvisüsteemi haigustega. Laguneb aeglaselt ja koguneb organismi. 
  • 1,4-dioxane – vähkitekitava toimega aine. Seda leidub 50% tava nahahooldustoodetes. Lagundab rakumembraane, kahjustab kesknärvisüsteemi, maksa ja neere.
  • Polyethylene Glycol (PEG)- kiirendab naha vananemist, nahkaärritav, vähendab naha kaitsevõimet bakterite ja mikroobide suhtes, tungib kudedesse.
  • Mikroplastid - Polyethylene, Polypropylene, Polyethylene-terephthalate, Nylon-12, Nylon-6, Polyurethane, Acrylate, Copolymer 

                  (Osa infost kahjulike ainete kohta sain Tradehouse ajakirjast)

                  Tihti on kosmeetikas vaja sünteetilisi aineid toote säilimiseks. Looduskosmeetikas kasutatakse säilitusainetena: 
                  • Õhukindel pakend (näiteks Mega Airless)
                  • Ürdid ja eeterlikud õlid – osadel ürtidel on seente ja bakterite vastased omadused. 
                  • Alkohol
                  • E-vitamiin ja taimsed õlid
                  • Pooltehislikud ohutud säilitusained – näiteks bensüülalkohol, mille on Ecocert heaks kiitnud.

                   Nüüd, kui oled leidnud endale puhta koostisega tooteid, siis kahjuks see ei pruugi kohe tähendada, et need tooted sulle sobivad. Looduskosmeetika näol valid endale küll puhtad, kasulikud ja mürkidest vabad tooted, aga mõnest võib esineda allergiat. Kui sa tead, mille vastu sul allergiad on, siis seda tuleb kosmeetikas samuti välistada. Veidi keerulisem on neil, kes neid aineid ei tea. Minul isiklikult on õnneks läinud nii, et mu nahk ei talu sulfaate ja tehislikke lõhnaaineid, aga looduslike toodetega probleeme pole eriti olnud. Samas mõnel on reaktsioonid ainult looduskosmeetikast ning nii tekib kiiresti eelarvamus, et looduskosmeetika ise ei sobi. Esimest korda looduskosmeetikaga kokku puutudes ei tasu kohe kogu kosmeetika arsenali endal välja vahetada, vaid pigem toode toote haaval. Nii saad lihtsasti välistada tooted mis ei sobi ning tulevikus ka neid võrrelda, et leida ühised ained, mis võiksid need kurjajuured olla. Kui hirm on algul kohe väga suur, siis võib ka teha allergiatesti ehk lihtsalt randme siseküljele panna 24 tunni jooksul toodet 2 korda.
                  Sagedasemad allergeenid: 
                  • Aroomiained - taimsed eeterlikud õlid ja nende derivaadid. Tuntuim on peruu palsam. 
                  • Taimseid valke sisaldavad kummel, saialill, nõges, aaloe, nisuidud, avokaado, kiivi, tsitrusviljad, pähklid (ka kookos), porgand, seller, rabarber, mesi .
                  • Loomseid valke sisaldavad: piima ja muna valgud (albumiin, kaseiin, allantoin); mitmesugused kudede valgud (kollageen, elastiin jt.), platsenta.
                  • Nikkel – näiteks sätendavad juukselakid
                  • Kroom – näiteks toonivad kreemid ja puudrid
                  • Alumiinium – deodorandid
                  • Sünteetilised säilitusained, sulfaadid, propüleenglükool, tehislikud lõhna- ja värvained.
                  Kui oled vegan, siis on koostise uurimist veel rohkem ja igal pakendil ei pruugi olla vastavat tähist. Ainuüksi vegan märgistusega toodete otsimisel jääb valik väga kesiseks.
                  Kosmeetikas kasutatavad loomsed ained on näiteks:

                  • Kollageen - collagen
                  • Lanoliin - lanolin
                  • Mesilasvaha - cera alba / beeswax
                  • Karbamiid / uurea – kusihape/ sünteetiline - carbamide / urea
                  • Emu õli - emu oil
                  • Keratiin - keratin
                  • Platsenta - placental extract
                  • Teolima - helix aspersa muller extract

                  Rohkem segadusse võivad ajada ained, mis võivad olla nii loomsed, kui taimsed ning pakendilt tihtipeale selle päritolu kohta infot ei leia. Osadel on päritolu sulgudes juures märgitud. Mõned näited ainetest, mis võivad olla loomsed või taimsed ja/või sünteetilised: 
                  • Retinool - retinol (vitamin A)
                  • Allantoiin – allantoin
                  • Piimhape - lactic acid
                  • Hüaluroonhape – hyaluronic acid
                  • Glütseriin – glycerin
                  • Letsitiin – lecithin 
                  • Squalane/Squalene
                  • Biotiin – biotin
                   Eelmainitud Skin Deep lehel on kusjuures ainete juurde teinud PETA märkmed, kui on võimalik, et see võib olla loomset päritolu. Selline asi tekkis alles hiljuti ja mul on selle üle väga hea meel, sest ma ei mõista miks peaks loomade arvelt ilus olema.

                   Nüüd, kui on siis kõik koostise aspektid läbi käidud, siis tuleb esile kõige tähtsam küsimus:

                  Kas looduskosmeetika on üldse tõhus?

                  Looduskosmeetika suunab nahka ennast ise aitama ning ta toetab naha loomulikke kaitsefunktsioone ja uuenemist. Looduskosmeetika on nii palju edasi arenenud teadmiste ja tehnoloogiate osas ning see ei tähenda enam ammugi ise köögis kreemi kokku segamist. Looduslikest ainetest saab aminohappeid, proteiine, vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante, taimseid tüvirakke, peptiide, ensüüme, AHA-happeid ja samuti hüaluroonhapet. Nii palju asju, mis annavad kõike nahale vajalikku. Tõsi on, et looduslike toodetega võib tulemus veidi kauem aega võtta, aga see on seda väärt, sest sa ei mürgita ennast ja sa kasutad tooteid, mis toetavad su naha funktsioone. Mineraalõliga kreem annab nahale küll kohese mugavustunde, aga samas tomib ta nii, et moodustab nahale "kile", mis siis ei lase nahal korralikult hingata ja segab naha normaalset talitlust. Ma saan aru, et kohest mugavustunnet on vahel vaja erinevate nahaprobleemide korral. Näiteks atoopikutel on vaja vahel kohest leevendust ja parafiin võib jah üks kindel variant olla, sest ta annabki koheselt niisutatud tunde(!) ning üldiselt ei tekita allergiat, aga seda võiks siis kasutada kuni hullem on möödas. Apteegis on looduslikku kosmeetikat väga vähe ja enamus tooted ikka sisaldavad sulfaate, silikoone ja mineraalõlisid. See on põhjus miks ma ütlen, et apteegikosmeetika on samuti nagu ravimid, mida võid osta selleks, et leevendada vaevusi, aga mitte pikaaegselt kasutada. Ravimitel on omad kuuride pikkused ja kõrvaltoimed.
                   Ma ei ole päris seda usku, et kõik looduslik või orgaaniline kosmeetika oleks tõhus. Kui sul on lihtne õlide segu vananemisilmingutega võitlemiseks, siis ma ei usu, et see on nii tõhus. Rohkem usun näiteks seerumisse kus on looduslikke õlisid ja taimseid ekstrakte. Tänapäeval käib looduskosmeetikaga kaasas mitte ainult vanarahvatarkus, vaid ka teadus ning tänu sellele kooslusele muutub looduskosmeetika maailm järjest usaldusväärsemaks ja tõhusamaks.

                   Looduskosmeetikat kasutades hoiad ka loodust, sest see vähendab mürkide sattumist keskkonda. Lisaks ei kasutata looduslikus ja puhtas kosmeetikas üldjuhul mikroplaste (loe lisaks SIIN, sest antud teema on ülioluline!). Mikroplaste tuntakse üldjuhul kooriva ainena ja kehakoorijates on selleks alternatiiv puidumassist biolagunev tselluloos atsetaat (cellulose acetate). Looduslikes toodetes kasutatakse kooriva ainena ka näiteks marjadest/puuviljadest saadud kivi või pähklite pulbrit, kohvi, suhkrut ja soola. Mikroplastide kohta tasub end rohkem kurssi viia selle tõttu, et see ei tähenda vaid terakesi - vahel kasutatakse seda tekstuuri parandamiseks ja tavalise kreemi korral ei pruugi sellele ju mõeldagi.

                   Looduskosmeetika tootjad peavad rohkem mõtlema ka pakenditele ja veidi infot taaskasutuse kohta:
                  Rohelise Punkti märk: Tegemist on paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides kasutatava märgiga, mis tähendab, et toote pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile aja ära elanud pakendi väi toote keskkonnale kahjutuks muutmiseks.

                  Möbiuse leht: Valged nooled valgel taustal näitavad, et toode või toote pakend on taaskasutatavad (recyclable). Mustad nooled valgel taustal või valged nooled mustal taustal näitavad, et toode või pakend on valmistatud taaskasutatud materjalist.

                  Plastikute taaskasutuse kohta on hea ütlus "reduce before recycle", aga kahjuks ei saa päris nullkulu laadi kosmeetikaga teha, sest seda ei ole võimalik osta oma totsikusse. Tooted lihtsalt ei säili nii. Samas muidugi tasuks vähendada kosmeetika kokku ostmist ja pigem investeerida korralikesse toodetesse, mis leiaksid tõepoolest kasutust ja ei peaks hiljem tervet hunnikut pudeleid ära viskama. Loe lisaks plastikute liikidest SIIN!

                  Ja nüüd on mul teile küsimus - miks eelistada kemikaale täis mürgist ja naha loomulikke funktsioone häirivat kosmeetikat, kui sa saad olla ilus tervislikult ja seda nii endale kui keskkonnale ohutumalt?

                  Kommentaarid

                  Populaarsed postitused